Moonakatemaja

Mõisa hoovist väljapoole jääb mõisa tööliste ehk moonakate maja. Seal saab näha mõisatööliste elu-olu, igapäevaseid tööriistu ning külalised saavad ka ise hobust rakendada, villa kraasida, kedrata, leiba küpsetada, võid teha jm. Väljas on kaks näitust:

• Moonakate elu

• Põllutööd talvest - kevadeni

Ehitamise aeg: 1831.a. 

Ehitas Carl Magnus von der Pahlen, kes päris mõisa 1817.a. . Tema ajal ehitati Palmses väga palju. Enamus praegusi majandushooned on tema ajal ehitatud.
 
Kas moonamaja või teomaja?
Ehitamise suhteliselt varane aeg viitab sellele, et tegemist võib olla teomajaga.
Mahtra Talurahvamuuseumi andmeil olid paljudes mõisates olemas esialgu ka teomajad kaugemalt tulnud teolistele Need olid ehituselt sarnased hilisematele moonamajadele. Tavaliselt olid ühes otsas ruumid teoliste loomadele. Teises otsas asus panipaik veovahenditele ja tööriistadele, tuli ju rakmeteoline tööle oma töövhenditega.
 
Kes oli teomees?
 Talust nädalateo tegemiseks ( peamiselt mõisapõldude harimiseks, vedudeks, rehpeksuks ja muudeks raskemateks töödeks ) mõisa saadetud täistööjõuline mees. Töötas harilikult talu hobusepaari või härjapaariga ning oma veoki ja adraga. Talud saatsid mõisatesse teotööd tegema harilikult sulased.
 
Teorent - oli valdavaks rendivormiks kogu pärisorjuse aja ja kehtis edasi ka peale ametlikku pärisorjuse kaotamist ( Eestis 1816.a. ja Liivimaal 1819.a. Venemaal 1860.a.)
Ajalooraamatud ütlevad, et teorent püsis 1860-ndate aastateni, mil mindi üle raharendile. 1868.a. rendilepingute sõlmimine teorendi alusel keelustati. Varjatult tehti teotööd edasi.
 
Millal saab rääkida moonakatest?
 Eesti Rahvakultuuri leksikon ütleb: Eestis hakkasid liberaalsed mõisnikud Saksamaa eeskujul 19. saj. teisel veerandil kasutama mõisa majandamisel palgatöölisi ning propageerisid seda ka trükisõnas. Moonakas on perekonnaga põllutööline( naturaaltasul sulane) mõisas.
 
Moonakate arv kasvas kiiresti seoses talude üleviimisega raharendile 19. saj. keskel ning teotöö lõpliku kaotamisega 1869.a. ( Eesti rahvakultuuri leksikon lk. 159)
 
MOONAMAJA Rahvakultuuri leksikon: Vanemad moonamajad olid keskse roovialuisega ( mantelkorstnaga), mis oli kõigi perede ühine köök.
 
Sajandi teisel poolel oli tegemist juba kööktubadega, kuhu juurde kuulus esik   (mõnikord üks kahe korteri peale) ja sahver.
 
Moonamajad ehitati üksikult või mitmekaupa paigutatult mõisaõue lähikonda või kaugemale mõisapõldude äärde. Need olid 4- 8 ( harva 12 ) korteriga elumajad.